• Eesti keeles
  • На русском

Meie teenust kasutab

maja üle Eesti

Korduma kippuvad küsimused - Arved

Maksetähtaja miinimumnõudeid pole kehtestatud ja see peaks olema poolte vahel kokku lepitud.

Kui maksetäthaega pole ühistu otsustega kehtestatud, siis võiks rakendada mõnda mõistlikku tähtaega nt 7-14 päeva. Osaliselt sõltub see ka arve esitamise kuupäevast. Korteriühistuseadus lubab näiteks viivist hakata arvestama alles maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Seega on sisuliselt viivisevabalt maksmiseks aega kuu lõpuni, seda sõltumata arvele märgitud maksetähtajast.

Krediidiinfo 2012. aasta krediidipoliitika uuringu järgi on Eesti ettevõtete keskmine maksetähtaeg 14 päeva. Krediidipoliitika uuringu põhjal on Eestis läbi aastate kõige populaarsemad olnud 1–7 päevane, 8–14 päevane ning 15–30 päevane maksetähtaeg.

Soovitame teil uuendada oma PDF failide avamiseks kasutatavat tarkvara. Vanemad versioonid (nt Adobe Reader 7.0) ei suuda arveid korrektselt kuvada.

Adobe Reader tarkvara saate uuendada lingilt http://get.adobe.com/reader/
Foxit Reader tarkvara leiate lingilt http://www.foxitsoftware.com/downloads/

Kui pärast tarkvara uuendamist endiselt ei õnnestu arvet korrektselt avada, siis edastage probleemi kirjeldus aadressile info@korteriyhistu.net.

Vaates Arved on enne arvete kinnitamist nupp "Muuda paigutust arvetel", millele klõpsates avaneb võimalus muuta arve elementide (logo, maksekorraldus, näidukaart) paigutust arvel.

Vaikimisi arvestatakse logo asupaigaks 15.5 cm lehe vasakust servast ja 15 cm lehe ülemisest servast. Asendades arvu "15" arvuga "18" nihkub logo arvel kolm cm allapoole jne.

Pärast muudatuste sisestamist peab uued seaded salvestama. Vajadusel saab taastada ka esialgse paigutuse klõpsates nupule "Taasta vaikimisi seaded".

E-arve väljastamiseks peab ühistul olema sõlmitud e-arvete edastamise leping panga või operaatoriga. Lepingu sõlmimisel tuleb märkida, et maksetunnusena kasutame viitenumbrit ning maksetunnuse prefiks puudub.

Pärast e-arvete edastamise lepingu sõlmimist tuleb lepingu number sisestada e-arvete seadetesse, mis avanevad Üüriarvestus » Eksport » E-arved » E-arvete seaded alt. Seejärel tuleb Üldandmed » Omanikud alt määrata millised omanikud e-arveid soovivad.

Pärast arvete kinnitamist saab e-arved edastada sõltuvalt seadistustest kas operaatori vahendusel nupu Saada E-arved kaudu või salvestada Üüriarvestus » Eksport » E-arved alt e-arvete faili, mis tuleb üles laadida internetipanka.

Ühistu e-arvete seadistuste olemasolul (kanalite lubamine) saab korteriomanik tellida e-arve oma korteri vaates.

Tõrked e-arvete faili edastamisel võivad olla põhjustatud andmete kirjapildist. Näiteks on e-arve panka edastamisel oluline, et nii arve esitaja kui ka arve saaja nimi peavad olema sellise kirjapildiga nagu see on kirjas pangas. Reeglina on ühistu korrektseks nimeks Äriregistris registreeritud nimi.

Elektrooniliselt saab arve saata mitmele meiliaadressile. Selleks peab korteriomaniku või elaniku andmete juures sisestama meiliaadressi ja tegema linnukese "Soovib saada arvet e-mailiga". Paberarve vormistatakse põhiomaniku nimele. Mitme omaniku nimele arvet vormistada ei saa. 

Vaata lisaks: Kuidas korterile esitatavat arvet jagada kahe omaniku vahel?.

Arve püsivaks poolitamiseks kahe isiku vahel peavad mõlemad isikud olema märgitud korteri põhiomanikuks. Sellisel juhul on võimalik määrata milline kulu ühele või teisele omanikule jagatakse, samas saab sisestada koefitsendi, millega isiku osalust arvestatakse. Kokkuvõttes saab vormistada ühele korterile igakuiselt kaks arvet.

Vajadusel saab vormistada korteriyhistu.net keskkonnas genereeritud arve soovitud osades kahe arvena kasutades kontoritarkvara. Lisatud on arve näidisblankett, mida saab vormistamisel aluseks võtta.

ManusSuurus
ky.net arve blankett.xls17.5 KB

Kuna eelmisel kuul laekunud summa kajastub kuu lõpu saldos, siis pole laekumis(t)e välja toomine vajalik. Kui võlg on 0, siis järelikult maksti ära. Vajadusel saab eelmisel kuul laekunud summa kuvamise aktiveerida, muutes arve seadeid - vaates Arved nupp "Muuda paigutust arvetel" enne arvete kinnitamist.

Jah on küll, selleks tuleb ühe kuu kohta lisada mitu perioodi. Sama kuu kohta teise perioodi tegemisel on algsaldod nullid. Järgmise kuu perioodi avamisel liidetakse eelneva kuu kahe perioodi saldod kokku.

Kululiigi andmetes saab valida, kas vastavalt „eelmine kuu“ või „jooksev kuu“.

"Laekumata" tähendab, et selle summa maksetähtaeg pole veel perioodi algkuupäevaks saabunud. "Laekumata" summalt arvestatakse viivist eelmise perioodi (kuu) arve maksetähtajast alates, mitte kuu algusest alates.

Jooksva kuu laekumiste näitamiseks arvel tuleb laekumised importida enne arvete kinnitamist. Arvel näidatakse jooksva kuu laekumisi, mis on arve esitamise kuupäevast varasema kuupäevaga. Samuti näidatakse sellisel juhul neid laekumisi arved vaates ja neid arvestatakse tasuda summa arvutamisel.