• Eesti keeles
  • На русском

Meie teenust kasutab

maja üle Eesti

Korduma kippuvad küsimused - Kululiigid

Tasaarveldusi on soovitav teha ühekordse kululiigina. Kululiigi hind võib olla miinusmärgiga.

Selleks on soovitav teha eraldi kululiik "Küttekompensatsioon". Reeglina on tegemist fikseeritud summaga ja summa peaks olema miinusmärgiga.

Põhimõtteliselt võib ka sisestada küttearve kompensatsiooni võrra väiksemana, või sisestada kütte alla kaks kuluarvet: 1) küttearve; 2) küttekompensatsioon miinusega.

Kui küttekompensatsiooni saajaid on mitu, siis ei saa panna fikseeritud summana, kuna iga korteri puhul võib summa olla erinev. Sellisel juhul võib kululiigi all valida arvestuse aluseks osakaalud, ühikuks kroon ja jaotus vastavalt kuluarvetele. Kui kompensatsioon makstakse välja erinevatel kuudel, tuleb osalustesse märkida vaid nende korterite summad, mida antud kuul välja makstakse ja nende koondsumma ulatuses teha miinusega kuluarve. Järgmisel kuul tuleb küttekompensatsiooni osalused jälle üle vaadata ja märkida, millised korterid kompensatsiooni saavad.

Kululiigid saavad kuuluda gruppidesse, mille alusel grupeeritakse kululiigid esitatavatel arvetel. Kululiigi grupi nimetus trükitakse arvele.

Kululiikide gruppide kirjeldamiseks tuleb vormil kululiigid vajutada nupule "Kululiikide grupid". Pärast seda saab kululiigi andmetes valida iga kululiigi puhul, millisesse gruppi ta kuulub.

Püsitasud peaks lisama fikseeritud hinnaga eraldi kululiigina. Kui sisestada püsitasu kululiik üldvee/üldelektri alamkululiigiks, siis ei pea kuluarvest abonenditasu või ampritasu maha arvestama, sest see tehakse automaatselt.

Reeglina tuleb sellisel juhul kasutada kululiikide hierarhiat, kus ülemkululiigi summast arvatakse enne jaotamist maha alamkululiikide summa. Sealjuures on ülemkululiik enamasti arvepõhine ja alamkululiik tarbimispõhine, fikseeritud hinnaga.

Tavaliselt tuleb sisestada eraldi kululiikidena:

Üldvesi (jaotatakse mõõtjateta korterite vahel) - ülemkululiik
Külm vesi (mõõtjatega) - alamkululiik
Soe vesi (mõõtjatega) - alamkululiik

Kui vee soojendamine toimub maja soojasõlmes, siis peab selle kulu küttearvest maha arvestama ning sellisel juhul tehakse kululiigile Küte alamkululiik Vee soojendamine (arvestuse aluseks teise kululiigi tarbimine - Soe vesi).

Kululiikide seadistamist on täpsemalt kirjeldatud kasutajajuhendis.

Järgnev selgitus pärineb AS Tallinna Küte kodulehelt www.soojus.ee:

AS Tallinna Küte lähtub hoones tarbitud soojusenergia jaotamisel korterite vahel Tallinna Linnavalitsuse 11.detsembri 1998.a. määrusega nr 78 kinnitatud “Soojusenergia kulude arvestamise korrast” ja majandusministri 11.augusti.1997.a. käskkirjaga nr 86 kinnitatud “Soojusarvestuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikast”.

Seal toodud arvestusmetoodika ei ole kohustuslik! Hoone omanikul või haldajal on õigus kasutada temale sobivat metoodikat ja sellest tulenevalt on ka erinevad vee soojendamise hinnad. Kui vee soojendamise 1 m3 hind on hooaja vältel püsiv ja selle saab välja arvutada alltoodud valemiga, siis kütte maksumus on pidevalt muutuv. Summaarselt annavad aga kõigi korterite vee soojendamise ja kütte summad kokku hoone soojustarbimise, mis on mõõdetud maja soojussõlmes paikneva soojusarvestiga.

Vee soojendamise maksumus = tarbitud m3 x hooaja koefitsient x soojuse hind
---- ---- ---- ---- ---- ---- ---- ---- ---- ----
1 m3 vee soojendamine = 1 m3 vee soojendamiseks kuluv soojuse hulk x soojuse hind kus, 1 m3 vee soojendamiseks 55o C-ni kuluv soojushulk on:


0,05815 MWh - küttehooajal (oktoober - aprill)
0,04652 MWh - küttevälisel hooajal (mai - september)

Vee soojendamise maksumus, mil soojuse müügihinnaks aprillis 2013 on 63,46 EUR/MWh (koos km-ga 76,15 EUR/MWh)
3,69 EUR/m3 (4,43 EUR/m3 koos KM-ga)

Kululiikide kirjeldamist on põhjalikult tutvustatud kasutajajuhendis. Seal on ka toodud enamlevinud kulude jaotamise näited. Alustamisel on soovitav lisada automaatselt genereeritavad standardkululiigid ja teha vajadusel täpsustusi.

Kululiikide seadistamise võimalusi on täpsemalt kirjeldatud kasutajajuhendis.

Sellisel juhul on võimalik vähendada korterite köetavat pinda või korrigeerida nende osalust koefitsendiga.

Teistele isikutele arve esitamiseks peaks lisama ühistu alla uue maja ja tekitama sinna korteri(d). Omanikuks tuleks panna arve saaja nimi (nt teise maja omanik või ühistu). Siis saate soovitud kululiigi jagamisel kõnealuse korteri osalema panna.

Kuna arve saaja on sisestatud eraldi korterina, siis suureneb selle võrra teie ühistu korteriyhistu.net teenuse arve. Alternatiiv on arvestada teise maja tarbimine vee kuluarvest maha ja koostada teisele majale arve käsitsi.